Avaleht
Noorte osalus algab usaldusest ja valmisolekust ise tegutseda
28 kuni 30. augustil toimus Toilas noorte ja kogukonna liidrite suvekool, kus kolme päeva jooksul otsiti vastuseid küsimustele, kuidas jõuda noorteni, toetada nende aktiivset osalust ning anda neile rohkem võimalusi oma ideid ja algatusi ellu viia.
Suvekool tõi kokku noored, kogukonna eestvedajad, vabaühendused ja eksperdid. Aruteludest jäi kõlama, et noorte kaasamine ei tähenda üksnes aktiivsetele noortele rohkem võimaluste pakkumist. Sama oluline on jõuda nende noorteni, kes täna veel ei osale. Sageli pole lihtne isegi teada, kus nad on, mida nad vajavad või kuidas nendeni jõuda.
Aktiivsed noored on nähtavad, kuid paljud jäävad kõrvale
Üheks oluliseks teemaks oli noorte osalus ja kogukondlik aktiivsus. Aruteludes tõdeti, et aktiivsed noored on enamasti juba leidnud võimalused kaasa lüüa. Probleem on aga selles, et väga suur osa noortest jääb osalusest kõrvale ning nende hääl ei jõua otsustajate, organisatsioonide ega kogukondadeni.
Seetõttu ei piisa sellest, kui luua veel üks võimalus osalemiseks ja oodata, et noored ise kohale tulevad. Noorteni tuleb jõuda nende enda keskkonnas ja viisil, mis arvestab nende tegelike vajaduste, huvide ja kogemustega.
Eriti oluline on usalduse loomine juba kaasamise alguses. Kui noor ei tunne, et tema arvamusel on päriselt tähendus või et tema ideid võetakse tõsiselt, on keeruline oodata ka pikemaajalist osalust. Kaasamine algab suhtest, kuulamisest, usaldusest ja valmisolekust noortega koos lahendusi otsida.
Suvekoolis tutvuti erinevate osalusvõimalustega alates kooli ja kohaliku tasandi tegevustest kuni noortevolikogude, noortenõukogude, noordelegaatide ja rahvusvaheliste võimalusteni. Praktilistes aruteludes otsiti võimalusi, kuidas muuta noorte poolt märgatud probleemid konkreetseteks algatusteks ning kuidas kaasata nende elluviimisse teisi noori, kogukonda ja otsustajaid.
Kogukonna valmisolek algab iseendast
Teiseks läbivaks teemaks oli kogukondade valmisolek ja inimeste enda roll muutuste kujundamisel.
Paneeldiskussioonis „Minu võrgustik“ jõuti lihtsa, kuid olulise mõtteni: kogukonna valmisolek algab iseendast. Ei saa jääda ootama, et keegi teine märkaks probleemi, algataks tegevuse või tuleks appi. Muutused saavad alguse inimestest, kes otsustavad ise midagi teha.
See mõte puudutab ka noori. Noorte aktiivne osalus ei tähenda ainult osalemist kellegi teise korraldatud tegevuses. Sama oluline on anda noortele võimalus ise märgata probleeme, teha ettepanekuid, algatada tegevusi ja võtta vastutus nende elluviimise eest.
Kogukond saab noori selles toetada, pakkudes neile turvalist ruumi katsetamiseks ja eksimiseks ning inimesi, kelle poole pöörduda, kui oma ideega edasi liikumine tundub keeruline.
Heast ideest toimiva projektini
Suvekooli üheks praktiliseks osaks oli noorte ja kogukonna ideelabor, kus osalejad töötasid rühmades välja oma projektide ideid. Eesmärk oli liikuda probleemi märkamisest lahenduse ja tegevusplaanini.
Noored arutlesid, milliseid probleeme nad oma kogukonnas näevad, kellele need korda lähevad ning milliseid muutusi oleks võimalik ise käivitada. Ideid prooviti sõnastada nii, et neist võiks kujuneda päriselt elluviidav algatus.
Ideelabor näitas samas selgelt, et noortel on ideid, kuid hea idee kujundamine toimivaks projektiks vajab sageli rohkem personaalset tuge.
Noortega töötades on oluline mitte anda neile kohe valmis vastuseid, vaid aidata neil õigete küsimuste abil ise probleemini ja võimaliku lahenduseni jõuda. Üks ühele mentorlus ja juhendamine võivad siin olla väga olulised, eriti siis, kui noor alles õpib oma ideed sõnastama, eesmärke seadma ja tegevusi kavandama.
Seega ei ole noorte toetamisel alati vaja rohkem valmis programme. Mõnikord on vaja lihtsalt õiget inimest õigel hetkel, kes kuulab, küsib suunavaid küsimusi ja aitab noorel oma mõtte enda jaoks selgemaks mõelda.
Kaasamine peab olema sisuline, mitte formaalne
Suvekooli arutelud kinnitasid, et noorte osalus ei saa piirduda küsimisega, mida noored millestki arvavad. Sisuline osalus tähendab, et noorel on võimalus mõjutada seda, mis edasi saab.
Selleks on vaja kolme asja: usaldust, võimalust ja tuge.
Usaldust, et noore arvamust kuulatakse ja võetakse tõsiselt. Võimalust, et tema ideest võib päriselt midagi sündida. Ning tuge, mis aitab ideel kujuneda tegevuseks ja tegevusel tulemuseni jõuda.
Samuti vajavad noored täiskasvanuid ja organisatsioone, kes on valmis jagama vastutust, mitte ainult ülesandeid. Noore kaasamine tähendab valmisolekut teha temaga koos, mitte tema eest.
Suvekoolist edasi
Kolme päeva jooksul loodud projektide ideed olid üheks oluliseks tulemuseks, kuid sama tähtis oli võrgustik, mis suvekooli jooksul tekkis. Noored said kohtuda teiste noorte ja kogukonna eestvedajatega, jagada kogemusi ning leida võimalikke partnereid oma ideede edasiarendamiseks.
Suvekooli kõige olulisem sõnum noorte osaluse vaates oli ehk see, et noorte aktiivsust ei saa lihtsalt tekitada. Seda saab toetada.
Selleks tuleb minna noortele lähemale, luua usalduslik suhe, anda neile päriselt võimalus kaasa rääkida ja tegutseda ning pakkuda tuge, kui esimesest ideest on vaja jõuda päris algatuseni.
Kogukondade puhul kehtib sama põhimõte. Muutust ei pea alati ootama kellegi teise käest. Kui märkame probleemi, saame küsida: mida saan mina teha ja kellega koos saaksin seda teha?
Just sellistest väikestest algatustest, koostööst ja usaldusest hakkavadki kujunema tugevamad kogukonnad.
Noorte ja kogukonna liidrite suvekooli korraldasid Kogukonna Arengu Ühing ja Sillamäe Lastekaitse Ühing koostöös partnerorganisatsioonide ja ekspertidega.
Projekt “Säästlikkus kui elustiil – Ida-Virumaa edendab rohepööret 2026” toetab Euroopa Liit (Õiglase Ülemineku Fond)